Taassünd

Hommikust. Igavus on tappev niiet võtsin klaviatuuri ette ja asun kirjutama.
Kuidas mul läheb? Ütleme nii, et päris normaalselt. Alati võiks minna paremini aga käib kah see mis hetkel on. Tegevusi ka tavaliselt jagub aga no täna pole midagi teha. Täna koolis ka ei käinud, õhtupoole käisin suusatamas. Niihea oli lihtsalt, üle pikapika aja :) Vahepeal asusin isegi tööle aga nüüd ma ei tea kas hakkan tööl käima, eks näis mis ma homseks ära otsustan. Töö ise meeldib mulle ja värki aga sel kuul on seda väga raske alustada.
Jepikajee, varsti kohe on minu sünnipäev. Pidage siis meeles, et 15.dets on see päev, millal mulle lõhn on veel paremini tunda. Tooge ss kõik mulle kingitusi :D okei ma lepin ka sooja kallistusega :) Ja jõulud, oi mul nii mitu jõulusoovi aga noh vast need jäävadki soovideks, esialgu vähemalt. Üks mida ma tahan on kaamerale objektiiv (55-200).
Ja lõpuks ma vist tean mida ma peale 12ndat teha soovin aga ma ei tea kas see soov ka täide läheb. Pean selleks juba endast väga palju andma. Esialgu ma ei avalda seda soovi mitte kellelegi. Nii on parem.
Ma ei olegi enam siuke blogi kirjutaja nagu algul, ss oli mul igapäev midagi kirjutada aga nüüd pole pmst aasta aja peale ka mitte midagi kirjutada. Vahepeal siin sain load kätte, kes veel ei tea. Ja muud eriti polegi toimunud.

Vahest ma ikka elan oma mullikeses ja aina unistan. Vähemalt unistustes on perfektne elu, selline nagu seda ise tahad. Läheks ka siis see unistuste rada reaalsusesse. Mingi osa kindlasti aga mitte kõik. Ah mis ma ikka siin jahun.

Pildid ss on mul nüüd siin :)

http://piretrummi.blogspot.com/

kisssss

Laager 18.august

Et siis tulin jälle laagrisse. Kaks aastat pole käinud, muidu ikka iga suvi sai käidud aga need kaks aastat pole laagrit olnud ka. Kurb on see et Junnuke ei saanud enam tulla. Vene laager ilma temata pole see õige. Ja mul on väga kahju, et üks inimene on kurb, et ma laagrisse tulin. Anna mulle andeks aga ma tulen kohekohe tagasi. Eelmisel päeval helistas mulle üks kasvataja, Krista, küsis,et kas ma olen ikka tulija. Ütlesin, et olen jah tulija ning siis ma pidin veel kedagi otsima, algul ei edenenud üldse aga siis lõpuks leidsin Mailiisi. Kohale jõudsin mingi kell 12, valisin voodikoha endale ja Mailiisile. Teised pidid jõudma mingi pool 1 aga jõudsid hoopis pool 2. Minu üllatuseks olid 2 vene õpilased vanad tuttavad. Ma pidin veel kohustust täitma, pidin paigutama, kes kunas on söökla korrapidajad ja kes kunas laagripäevikut teeb. Ennast panin kohe essal päeval korrapidajaks aga laagripäevikut täidan eelviimasel päeval. Mingikell tuli ka lõpuks Mailiis, aitasin tal asjad tuppa viia. Õhtupoolikul toimusid mingid tutvumismängud, enam ei öelnudki ükski vene õpilane peale mu nime kuulmist-piraat. Sel aastal on selles viimases vahetuses kuidagi nii noored, vanalajal olid ikka enamus 18, nüüd enamus 16-17. Mina ja Maret ainukesed, kes 18. See essa päev oli suuuuht tavaline, midagi erilist ei toimunud. Venelaed tegid oma diskot, aga jh, ei käinud seal. Mingihetk tegime mingeid kotikesi, mina tegin oma koti peale kilpkonna, marunumps sai. Mammuga tegime mingi marupilte, mängisime niisama oma private room'is lolli. Private room-naride külge on pandud mõlemale poole tekk ja otstesse rätikud, allkorrusel hää olla.  Öörahu oli kell 12 aga meie Mailiisiga läksime alles kell 2 magama. Meil oli nii palju rääkida ning meil oli marutore ja marunaljakas olla.

üle pika aja midagi

Issake, ma pole oma blogimisega üldse tegelenud, kahju hakkab lausa, tglt on mul paljud asjad elus unarusse jäänud, see on muidugi väga kurb :S Loodan, et ma suudan end parandada. Ja üldse tahaks end muuta, muuta selliseks, kes ma olin, tahan olla päris mina, kes ma olin mingi vähemalt aasta tagasi. Kõik asjad on hakanud muret tekitama, ma ei saa üldse enam endaga hakkama, tervis on kehva jne. Aga ma luban, et ma võtan end käsile! Ma lihtsalt pean seda tegema, sest ma ei taha päris põhja minna ja ss tõusta, sest siis või olla liiga hilja. Ei hakka praegustki tuksi keerama. Ega mul muud eriti öelda pole. Suvi on ka nii ja naa, võiks no suveilmagi olla aga ei. Ja muidu olen ka niisama lebotanud, mis on again vale. Aga teie kõik olge ikka tublid :)

Kunagine lemmiklaul, mida oskasin peast laulda .

 

Aga väga kurb

Elu polegi tegelikult lill

Kõik on kokku varisemas. Vaikselt juba variseb ja lõpuks ongi kõik. Ja siis oleme kõik "väga õnnelikud", kas just kõik aga vähemalt 2 inimest kindlasti. Ühe õnnetus on teise õnn. Paraku on elu selline.  Kuid ei tohi unustada mis meile alles jääb, kui me kaotame kõik. Alati leidub miskit, mis jääb igaveseks alles. Igaveseks!

just...

Ostsin ka siis endale uue värgenduse :) Zufrieden .