Olen igapäev tahtnud ära kirjutada aga alati on midagi muud vaja teha, näiteks magada või süüa. Söögist rääkida, siis pühapäev oli lihtsalt üks parimaid päevi mu elus. Te kindlasti mõtlete, et tegin midagi head või lihtsalt, et juhtus midagi. Aga tegelikult oli midagi enamat, vähemalt minujaoks. Sain üle pikapika aja süüa korralikult. Oeh, see oli lihtsalt nii hea. Aga tekib küsimus, et mille puhul ma sis süüa sain? Nimelt sellepuhul, et Helen tähistas oma sünnipäeva muidusööjatega ehk sis esivanematega. Igatahes oli mul pärast kõht nii täis, et ma ei osanud enam kuidagi olla. Pärast kui kõik olid uttu tõmmanud, läksin ma välja Heleniga batuudile hüppama. Ja sis järsku tuli mul meelde, et mul on esmaspäeval matemaatika kontrolltöö, ütlesin sis Helenile, et pean minema matat õppima. Tulin tuppa, otsisin vihiku välja, panin lauale ja tulin arvutisse. Kõva õppiminine kah. Ja esmaspäeval ei jõudnud ma tunnis poolt töödki ära teha, raudselt 3 kukub, kuimitte 2. Ma ei mäleta esmaspäevast ega teisipäevast suurt midagi.. kahjuks. Aga kolmapäev oli suht lebo päev, kooli ei läinud, kuna läksin krossijooksule. Seal ei läinud ka mul hästi, kuna mul läks joostes jalg kahekorra, juhtub. Ja sis mu lemmikpatsikumm kadus ära... nuuks, nuuks. Kui joostud sai, siis ma ei suutnud isegi kõndida enam, jalad ei kandnud, pea käis ringi, silme ees oli must jne., aga no see on kgg nii olnud. Hiljem pidin muretsema selle üle, kuidas ma saaksin õigeks ajaks linna. Pidin olema 1.50 koolimajas, pidin minema eesti keelt vastama. Okei, sain sis Osula bussiga linna, jõudsin veel mingi 1.45 koolimaja juurde, nägin veel teisi enda klassi omasid jne. Ahh, ei... ma jõudsin 12.45 koolimaja juurde, siis ootasin mingi 45 minutit seal üksi koolitrepil ja võtsin päikest. Kui kell käis tulid teised ka õue ja Kristine jõudis ka Kubjalt tagasi. Läksime sis Kristinega kahekesi eesti keele klassi, et vastama minna aga siis saime "hea" uudise. Õpetajal tuli asendustund ja me pidime veel 45 minutit ootama. Kristine läks kuhugi maiteakuhu ja ma läksin Marleeniga sööma, kuna ta oli ka koolis ja ootas bussile mineku aega, sis otsustasime, et võiks midagi süüa. Kui tuli aeg vastama minna, sis läksin. Õpetaja andis töö kätte, mul jäi suu lahti kui nägin, kui raske see oli. Kristinel, Marellel ja Kätil vedas, neil oli selle töö kohta spiku telos aga ega keegi sis minuga mindagi ei sheeri -.- Igatahes kuidagi ma selle ära tegin. Koju läksin üle pika aja poole 4 bussiga. Edasi ei viitsi rääkida. Nii ja nüüd siis neljapäev. Mhh.. las ma nüüd mõtlen... ega vist midagi suurt ei olnud ka neljapäeval. Saksa keele tunnis Parv ütles Elisele:" Võta mu lauapealt oma õpinguraamat ära, või muidu hakkad peale maksma!", Parv koguaeg tahab, et keegi talle peale maksaks. Kehalise tundi ei pidanud ma tglt üldse minema, kuna käisin kolmapäeval jooksmas aga ma ikka läksin. Teised jooksid 500m ning õpetaja ütles, et Mirjam ka jookseks, kuigi ta käis võistlustel aga seal jooksis ta 2000m. Mina ei pidanud jooksma ning õpetaja teatas, et mu aeg oli seekord parem kui oli sügisel. Minu ajaks oli 1.49.2, väga paha -.- Mul oli plaanis trenni ka minna aga kui ma koolis teistelt kuulsin, et meil on reedel inka kt, siis ma otsustasin, et ma ikka ei lähe trenni. Läksin siis koju, emme ja teised tulid linna aga ma ei oleks viitsinud neid oodata ja läksin 3 bussiga ära. Kodus hakkasin kohe inkat õppima, sain ikka enamjaolt kõik selgeks. Kontrolltöö oli ka tglt suht lihtne peale ühe ülesande, mida ma üldse ei osanud. Enne inka tundi veel vaatasin sõnu jne. Küsisin Elerilt sõna merereis, ta ütles mulle ilusti "Voyage" ja siis seletas, et Käti teab seda sõna lõhnaõli järgi. Reedel oli mul õnneks 5 tundi ja sain minna 1 bussiga koju. Pidin otsima veel emme Oriflame asjad ära ja siis minema alles bussipeale. Aga enne tahan ma teile rääkida, kui vinge saksa tund meil ikka oli, eitea mis küll Parvel sisse läks :) Nii... esiteks saatis ta Meelise ja Sandri postkontorisse mingit asja viima ja ütles, et võtke igaksjuhuks raha ka kaasa, äkki on midagi vaja maksta. Teiseks saatis Anna-Liisa ja Meriti kaubamajja, et nad vaataksid, mida inimesed seal teevad ja ostavad ning tagasitulles neid kirjeldaksid. Kolmandaks saatis ta Elise ja Grete kesklinna, et nad vaataksid, mis tänavatel toimub. Neljandaks saatis õpetaja minu ja Eleri Katariina kohvikusse saiakesi ostma, andis meile 10euri ja ütles"minge!", ma veel ütlesin siis sellepeale:"Vaat kes nüüd peale maksab!". Viiendaks tahtis õpetaja Gerdat ja Kristiinat ka välja saata aga nemad ei soovinud õue minna ning nad kirjutasid nimesilte, mida on Brasiilia õpetajal järgmisel nädalal vaja. Mina ja Eleri olime esimesed, kes tagasi jõudsid ja sis tulid natukese aja pärast Elise, Grete, Merit ja Anna-Liisa. Merit oli nii üle lõhnastatud, et paha kohe hakkas, mingid erinevad naiste ja meeste lõhnad koos. Olid veel mingeid lõhnu paberile lasknud ning hiljem nuusutasid neid ja seletasid kui turu lõhnad need ikka on ning andsid ka õpetajale nuusutada. Elise seletas, et tema kallis lõhnake peaks ka täna kohale jõudma :D Ah ja seda ka, et mõni läks meil väga kettasse, kui õpetaja tunni algul küsis, et kes veel õue tahavad minna ja sis kui me Eleriga olime öelnud, et meie, sis üks pistis tänitama, et tema ütles ennem, mõtlesin, et ta hakkab veel nutma ka. Aga see nüüd selleks. Tund lõppes ka mingi 20min varem ning ma jõudsin rahulikult Oriflame asjad ära otsida ja bussijaama kõndida. 
Bussipeal ma vaatasin, et mis lõhnaõli testri emme tellis. Nii vaatasin siis nime ja minu üllatuseks oli lõhna nimi "Voyager", ma muigasin sellepeale ning panin selle kotti tagasi. Bussipeal suutsin ma magama ka jääda, mul vedas, et ma peatust maha ei maganud. Ärkasin, siis võtsin käbe telo ja tegin Taavile kõne, et ta mulle järgi tuleks, kuna mul on nii raske kott nende emme Oriflame asjadega. Õnneks ta tuli ka. Koju jõudsin, vahetasin riided ära ja läksin tuttu. Mis ma sain mingi pool tunnikest aind magada, kui tuli emme ja karjus mupeale, et mis ma magan. Tegelt sain ma temast aru, Helenil olid taas külla tulemas muidusööjad, seekord tema klassi omad ja osad ka mujalt. Tulin sis käbe püsti ja hakkasinn tuba koristama, läksin siis veel emmele alla kööki ka appi, endal padjakas näos. Emme ütles sis 10min enne poolt 5, et varsti tulevad ka külalised juba ja tal pole ikka veel kõik valmis. Mina aga sellepeale"Ega tänapäeval sis ei tulda enne õiget aega" ja nii kui ma selle lause lõpetasin, koputasid esimesed külalised uksele. Helen sis juhatas nad ülesse meie tuppa -.- Kõik laud ja kõik olid siin, ja mina veel lootsin, et ma saan puhata aga kus sa sellega. Issand ja sis kui Egeri tuli, sis hakkas alles elu käima. Esiteks olin batuudil, sis Egeri ja Merlin tulevad ja hakkavad mu seljapeal kõndima, tahtsid mu ära tappa.Teiseks hakkasid nad mingit omaarust jalkat mängima, ütlesin,et tulen ka ning liikusin sinna. Tegin vist sel hetkel väga vale otsuse, kuna kui ma teiste juurde jõudsin, siis Egeri ja Merlin jooksid mu juurde, mõlemad olid erinevatest võistkondadest ning siis üks hakkas mind ühest käest tirima ja teine teisest käest. Ei mul polnud üldse valus... mkmm. Lõpuks oli mul kõigeks nii siiber, aga no need on need väiksemad 13-14 aastased lapsed. Saatsin siis ühele muskale sõnumi ning läksin siis kell 10 ära. 
Enne seda veel käisime nende väikestega mu naabri majas, kus juba mitu aastat ei ela keegi. Okei ma käisin seal ka neljapäeval ja minult nad ka selle mõtte said. Ma olin koguaeg sinna minna tahtnud aga kunagi ma ei julgenud. Aga neljapäeval läksin ma sinna koos Kati ja Vaidoga (Vaido on 5aastane laps ja Kati on ta ema). See, et ma ei julgenud sinna minna, polnud see, et ma kartsin vaid see, et to on lihtsalt äkki seal nii logu ors ja et minuga võib midagi juhtuda ja sis ma olen üksi seal. Neljapäeval, kui me Kati ja Vaidoga ära sealt tulime, sis just sõitis emme ka meist Heleniga mööda, kui nad linnast tulid ning emme lasi signaali ja Vaido karjus elu kõvasti: "MINE PURKI!". Ja reedel kui sealt tagasi tulime, oli mul aeg ennast sättima hakkata. Käisin sis ära, aga ma ei ütle kus ja kui kaua jne. Las see olla väike saladus. Niipalju võin öelda, et tahaks seda kõike tagasi. Eile öösel koju jõudes olin ma nii väsinud ning ma mõtlesin, et raudselt täna ma magan kella 1ni võinii. Helen oli ka issile öelnud täna, et Piret nkn magab mingi kella 2ni aga olin juba kell 11 üleval, olin ise ka selles üllatunud. Edasi ei ole ma suurt midagi teinud, niisama lebotanud jne. Ilusat musipäeva ka teile ;**
ttsauka teile ss :*
Teiseks see, et meil pole enam kahte parti, varem oli viis aga nüüd ainult kolm, vb ma olen seda juba öelnud aga ei tule ette, et oleksin seda teinud. Nii ja kolmandaks see, et kui Biku tuli mu poole, sis minu juurde kõndides sõitis üks kohalik mutike mööda, võino jah, sõitis mööda ja sis jäi seisma, tuli ratta pealt maha ja küsis: "Kelle lapsed teie olete?" ja sis veel midagi. Aga mis ma talle pärast ütlesin, kui ta ratta selga istus ja ära hakkas sõitma. Vaatas veel seljataha ja ma ütlesin: "Ära nüüd kraavi sõida!", ma loodan, et ta ei kuulnud seda. Aga lähme nüüd tänase päeva juurde. Hommikul kui ärkasin läksin alla kööki ja hakkasin nõusid pesema, sest lubasin eile emmele, et teen seda täna ja ma täitsin oma lubaduse. Kui see sai tehtud, siis vaatasin natuke telekat ning teised jõudsid ka linnast tagasi. Toas märkasin ma ühte päkapikumütsi, panin selle pähe ja läksin sis Heleniga välja, hakkasime mutimullahunnikuid ära vinnama, terve õu on neid õudusi täis. Tegime ühe muruplatsi neist puhtaks ning siis pidin kohe emmele appi minema. Ta koristas toas kappe, viskas vanu riideid minema jne. Aitasin siis teda, proovisin jälle mingi igasuguseid asju selga. Kui emme käskis mul mingise hiigelsuure ja megapaksu jope ära kloppida väljas, sis ma tegin seda ning hiljem panin ma selle endale selga ja käisin ns ringi. Leidsin veel mingi iidsest ajast pärit karukõrvad, nõiaparuka jne. Igatahes panin sis tolle ka pähe ja läksin välja.
Maret klõpsas ka ühe pildikese. 
Hiljem kui onuTom tuli me juurde, sis ta küsis, kas mul on vähk pähe hakanud, et nii ringi käin. Issile näitasin ma ka ühte pluusi, mingit eluväikest, ütlesin: "Pane see selga!", issi küsis: "Kui palju see venib?", näitasin ja venitasin sis toda pluusi ning sis issi lausus:" Oh, niipalju kohe va, anna siia, ma proovin" ning panigi väikese pluusi endale selga. Kui me emmega asju läksime põletama, sis emme rottis mu plätud ära ja ma läksin paljajalu sinna lõkkejuurde. Oleksin vist peaaegu naela endale jalasisse astunud aga õnneks seekord läks hästi. Kui hakkasin tagasi tuppa liikuma, sis jäin ma pooleteepeale oma tulekuga. Nimelt takistas mind suured puuhunnikud, mis vajasid lõhkumist. Hakkasin siis otsast puid lõhkuma. Mulle täitsa meeldib see tegevus ;) Aga kahjuks ei saanud ma jälle seda eriti kaua teha, kuna selg ikka nii tuksis omadega. Läksin siis uuesti tuppa emmele appi asju sorteerima ja särkivärki. Ja kui kell oli mingi 7 läbi, sis hakkasime me Sulpi liikuma. Läksime sauna, ülihea saun oli täna. Ega mu jalad olid ka nagu mingid seasõrad. Põhjuseks oli see, et ma ajasin neid mutimullahunnikuid niimoodi laiali, et terve ilm oli tolmu täis ja lõpuks lõhkusin veel reha ka ära, see oli ülikogemata. Aga mis nüüd.... aa ja , Sulbis ajasin ma kõigile mega vigast juttu, juhe jooksis ka kokku. Tahtsin küsida emmelt naljaga: "Miks sa endale näkku botox'it ei süsti?" aga küsisin üldse kogemata nii:"Miks sa endale näkku Pinotex'i ei süsti?" ja kuidas sis kõik naerma hakkasid, algul maisaanud aru mis värk on aga no jah, kuidas võib ikka nii ull olla. Ja Sulbist tagasi tulles tulingi seda kirjutama suht ja nüüd pean minema taas emmele appi, sest Helen peab homme esivanematega oma sünnipäeva, sis saab süüa, wiiiiiiiii :) 
Aga kurb oli see ka, sest see oli nende viimane koolipäev. Elu imelik on mõelda, et varsti ei näe neid enam üldse, moa :S. Aga no iga asja lõpp on millegi uue algus. Sellel päeval ajas ming üks asi elu kettasse. Nimelt see, et ma rääkisin 12nda klassi Mikuga, keda ma tean ammu juba jne. Rääkisin temaga mingi koolist jne ja sis Egerist. Egeri on üks poiss, kes on väga hull tegelane. Elab minuga samas kohas aga sellest sain ma alles mingi nädal aega tagasi teada. Aga tagasi asja juurde minnes, siis rääkisin Mikuga temast ja sis mingi lambist klassijuhataja kuulab kõike pealt mida ma temaga räägin ja sis tuleb lambist minult küsima. Mul oli niiet wtf nagu !?!. Aga no kell 12 sai meil kool juba läbi aga ma ei saanudki koju minna, pidin lihtsalt kella kolmeni ootama, kuna mul oli kell 3 arenguvestlus. Ja sis mingi kella 12nest kella 2ni rääkisin lihtsalt Egeriga juttu. Arengu vestlusel sain ma niipaljudki teada, lambist õpetaja teadis kõike mis minuga vahepeal koolis toimus, kuigi maitea kus ta seda teadis. Aga ma ei viitsi sellest enam pikemalt rääkida. Õhtul ma pidin hakkama raamatut lugema jne. Rääkisin veel telos mingi Bikuga ja sis jälle sattusid mulle telefoni otsa hoopis teised inimesed, nt Jaanus, Henn ja Mango. Ajasid kõik omamoodi vigast juttu. Jaanus nimetas ming üldse mingi pankuriks, tegi oma imelikke häälitsusi ja Henn küsis mingi palju on kuus korda neli ja mingi ükskord nädalas aga see on minujaoks ikka vähe, Mango küsis mis teen, ütlesin, et koristan, hakkan küpsetama jne. Mango: Mida sa küpsetad?Kellele sa küpsetad? ja lisas veel sinna paar küsimust. Nimelt mul oli plaanis oma lubadus täita, mis ma Jaanusele lubasin. Hakkasin sis rummikooke tegema, kohe algul läks mul kõik sassi arvasin, et kõik läks mega metsa jne. Mõtlesin, et pohh teen aga lõpuni. Kui valmis said oli kell mingine 1 öösel. Läksin siis raamatut lugema mis pidi neljapäevaks loetud olema. Raamatust ma jõudsin mingi 10 lk ainult lugeda ja sis jäin magama. 
Hommikul oli mul haige uni, kuidagi ei saanud ülesse, aga mul oli vaja rummikoogid karpi panna ja teha sinna üks asi peale. Okei lõpuks sis sain voodist välja ja hakkasin asjatama, ilusti jõudsin kõigega valmis. Biku tuli kell 10 kooli, tal hakkas konsultatsioon, andsin siis karbi tema kätte ja ütlesin, et ta selle üle annaks. Pärast kui neil lõppes see värk, sis Elise tuli klassist välja ja ütles mulle: "Eluhead rummikoogid olid". Mingi tahavad mulle tellimust teha, et ma neile lõpetamiseks teeks neid. Ja sis kui Mast tuli klassist välja sis ta küsis Bikult:" Kus Elise läks?". Ma olin Biku kõrval ja me mõlemad näitasime käega paremale poole. Pärast ütlesin: "See oli nagu seal reklaamis". Biku ei saanud algul aru mis reklaami ma mõtlen aga sis ma ütlesin, no see kui see ütleb: "Kust Hollywoodi saab" Biku ja need kõik hakkavad mingi naerma. Sis tuleb klassist välja Jaanus, küsin: "No kuidas maitsesid?" Aga ta polnud veel ise neid söönudki. Biku ja teised läksid minema, mul tuli veel bioloogia tund. Aniita ja Jako rebisod seal jälle korralikult. Ma mingi tahtsin Eglele midagi öelda, sis Laane kohe arvas,et ma jälle edastan infot, kes mis hinde sai aga nii see polnud, kuigi algul natuke jah. Siis küsisin Ekult, et kui ta haige oli, et kas tal oli palavik ka, ja sis Laane jälle ütles:"Mis sa tahad teda diagnoosima hakkata?" ors. Siis seletasime Mirjamiga sellest ülesandest, mis õpikust tegema pidime, jälle Laane kommenteeris seda, mida ma ütlesin. Misasja viimaselajal toimub, kõik õpetajad kuulavad kõike mida ma räägin. Imelik hakkab juba. Aga kui biolas saime kt kätte sis ma ütlesin üle klassi kõva häälega:"Ossa poiss", eitahtnud küll niikõvasti öelda aga no juhtus. Ma sain kt 4 , wiiiii , eluhää ju :P. Venes istusin ma üldse suht tühja, mul oli juba jutt teisipäeval ära vastatud, tolle sain ka viie. Õpetaja palus, et ma joonistaksin vihikusse koolimaja pildi. Küsisin, et kas see peab olema see kool, õpetaja: "Ei pea, vähemalt, et sa talumaja ei joonistaks". Suht norm tuli mul see välja. Biku ootas mind gardekate juures, Marleen tuli ka just parajasti. Ta kallistas Bikut ja ütles:"Ma ei taha, et sa lõpetad ja hakkas nutma pmst ja sis tulid Bikul ka veel pisarad silma .Läksime koos ära, mina ja Biku Kagukasse, Marleen ja Kaisa oma teed. Kagukas me Bikuga ootasime bussi. 
Biku tuli minupoole. Olime algul niisama minupool ja sis mingi enne seitset äkki va, võimaitea misto kell oli, vahetpole, igatahes siis me läksime Bikuga Osulasse. Biku laenas minult mu sinist pusa ja minu roosat jopet ja ma panin tema jope selga. Eiolnud üldse omadjoped. Biku seletas mulle midagi, ma vastasin: "Mida sa sokid, mul on käes enda mustad sokid", see lause tuli jumala huupi. Jalutasime sis minujuurest Osulasse, kohe kui Osulasse jõudsime tuli mulle kõne, mõtlesin, kes see on. Helistajaks oli mu kullakallistjobust õde Helen. Küsis: Kus sa oled ää? Kas sa oled Osulas juba ää? Kellega sa oled ää? jne. Küsisin vastu:" Mingi tibi oled järsku? Helen: "Jah, olen ää!" ja sis seletas seal eluvigast juttu, mõtlesin, et ta on täis. Küsisin:"Mida sa joonud oled?" , Helen: "Aga üks energia jook sai ära joodud" ja sis hakkas see naermine tal pihta. Lõpetasin sis kõne ära ja pärast hellas uuesti, ütlesin talle midagi ja sis pani ära. Igatahes jõudes selleni, mis vaatepilt Osulas olles oli, siis see oli kohutav. Sealsed noored on ikka väga hukas omadega. Üks hullem kui teine. No ime ka miks see mulle suht üllatuseks oli, pole ju mingi aasta aega ns osulas käinud, ainult bussipealt tulnud või sis poes käinud. Egerta, oli vist ta nimi, eimälla ma enam neid tatte seal. Igatahes ta ütles midagi Hannesele vist, et sa oled samasugune nagu ..... (maitea mis to nimi oli). Hakkasime sis Bikuga naerma, Egerta:" See pole üldse naljakas" ja oivana kuidas me alles sis Bikuga naerma kukkusime. Pärast tegid kõik meid järgi. Tglt läksin ma suht kettasse, üritasid omastarust midagi meile Bikuga öelda, umbe ülbet mängida jne aga hahaha, kui neil see välja tuli. Mingi käisime mänguväljakul ka, näitasin Bikule Osulat jne. Sinna minnes, läksime staadionist mööda, ma teadsin, et seal pole enam puid jne. Ütlesin sis:"Mida hekki, siin ei ole enam hekki?!?". Tagasi tulles istusime sis Bikuga bussikasse ja hellasime Lurile, ta tuli ka sinna, mis sellest et ta oli Kevini sünnal. Võttis Varblase rolleri ja tuli, aga tal oli kgg elu kiire tagasiminekuga, käis mingi edasitagasi. Võttis sis lõpuks Oja ka kaasa. Kui väljas pimedaks läks, sis tuli Roland ka oma gängbängiga välja. Biku ütles: "tsauuuu Roland, kas sa nüüd tunned mu ära", Roland vaatas eluimelikult, mina"See on Biku", Roland: "aa, tsauu, nüüd tundsin ära jah". Ja sis Roland läks selle mingise kiiguga kiikuma, millega Biku ka tahtis kiikuda algul. Roland kiikus ja kiikus ja järsku läks kiik pooleks, oivana kui kõveras ma jälle olin. Istusime sis veel bussikas ning sis ilmus Aivar, väike staar välja. Mingi rääkisime seal. Tuli Aivari ema ütlema Aivarile ja Rolandile, et nad sööma tuleksid, aga kumbki sinna ei jõudnud pärast. Aga Roland ütles enda emale hästi: "Oota no, ma räägin daamidega juttu". Bikuga jälle ma itsitame, aga see oli niiarmsalt öeldud. Järsku ilmusid need mingin Mariad ja need hullud välja, kaasaarvatud Egeri. Mingi lambist lendab veepomm minu ja Biku jalgade ette, minu üks jalg oli täiesti l
äbimärg. Aivar tegi meile veel rolleriga tiiru ka ja siis peale seda me läksime Kevini juurde, vaatasime mis seal toimub. Kõik mingi tulid mu juurde kallistama. Ja kõik ütlesid:"Tsauuu Piret, sind pole nii ammu näinud!". Kaili oli seal ka juba suht täis. Mingi kallistas ja musitas mind ainult. Helen (Laine) ütles ka mulle mitukorda: " Sa oled see ilustüdruk, alati kui sa facebooki uue pildi lisad, sis mul jääb suu ammuli", ma arvan , et Helen tsipa liialdas aga polehullu. Hiljem hakkas kaili lambist mingi õli jooma, jõi seda, ütles, et peab koju minema ja emale näitama, et ta on kaine ikkagi. Kodus ta käis, ema ei saanud midagi aru aga tagasi tulles jõi ikka oma õli edasi. Hiljem avastas külmkapist tordi, võttis sis selle välja ja hakkas seda lambist sööma. Võttis käega ja sis hiljem lasi mõnuga mu jopest selle koogitükiga üle. Selleks ajaks oli meil Bikuga juba joped tagasi vahetatud. Sõin seal mingiseid kartuleid ka, mida Hennu vist tegi. Mingihetk kiskus seal asi suht hulluks. Jaan, Kevini klassist oli nii täis lihtsalt, et ta ei püsinud püsti ja sis hiljem ropsis, see kõik oli lihtsalt nii haige seal. See kuidas ta ise seal hiljem sees püherdas. iuuuu , mai hakka parem edasi rääkima. Igatahes Rauno ei talu üldse sellist asja, nii kui ta toda nägi, läks ise välja ja pani murupeale ise ka aga mitte niihullult. Ma arvan , et mõistlik on sellest mitte rohkem rääkida. Mingi 23.45 hakkasime ära minema. Varblane tõi meid oma rolluga ära. Olime enne 12 kodus. Biku käis veel arvutis korra ja mina läksin magama ära. Täna ärkasime mingi pool 10, issi tuli ja ajas meid ülesse. Rääkisin Bikule, et kui ma sind Helenile kirjeldasin, sis ma ütlesin, et sa oled selline jutukas ja naerad paju ja nüüd järsku oled mega vaikne. Biku aga sellepeale: "Misasja, endaarust olen ma vägapalju naernud juba!" Et siis 15 min enne 11 hakkasime me Mustjasse liikuma, saatsin Biku bussipeale ära ja tulin ise tagasi. Tuppa jõudsin, läksin telekat vaatama, no ja sinna ma magama jäingi. Väljas käisin ka, jalutasin, mõtlesin asjadele jne. Tõin veel emmele keldrist kartult, et ta saaks süüa teha ja nüüd siin ma suht olengi nüüd oma järjega. Lähen nüüd sööma, lisan veel pildid ka ära. tsauka :)
Mõtlesin algul, et lähen reedel ainult 2. tundi, geograafia tundi, et mul kt ja ma eriti ei viitsi seda järgi teha aga ikkagi ei läinud üldse kooli. Reedeks olid mul juba super plaanid jne aga kõik läks jälle metsa, tänu minu ootamatule haigestumisele. Ja nüüd olengi mingi haige, muidugi nüüd on juba pooleparem olla jne aga täiesti terve ma ka pole. Eile öösel tuli mul mingi tuju kujundada oma 
Pühapäev oli ka suht tore, polnud midagi nii igav nagu tavaliselt. Panin mingid vanad riided selga nagu oleks mingi umbe sportlane, hakkasin siis harjutusi tegema. Võhma võttis korralikult välja. Siis tulid emme ja issi ülesse me tuppa ja vaatasid mida ma veel teen. Siis issi hakkas ka oma oskusi näitama, tõstis jala nii kõrgele kui võimalik ja emme samamoodi. Ütlesin siis issile: "Lõpeta ära, ma ei viitsi sind haiglasse viia!" ja siis lõpetas ära ja käskis mul teha. Ütles: "Kui sa tahad normaalne inimene olla, sis sa pead jalaga lae ära puutuma". Aga kindddlallttt ma sain sellega hakkama. Õhtul veel vaatasime mina, emme, Maret ja Taavi seriaali " No ordinary family", suht hea võiks öelda, ainult mingi 5 või 6 osa vaatasime ära. Ja siis peale seda oligi aeg magama minna. Esmaspäev oli taas üks masendavaid päevi, sest see oli nagu iga teinegi päev- koolipäev. Ei mäleta eriti mis siis toimus. Ma arvan, et mitte midagi. Mäletan ainult seda, et kui Jaanus kooli tuli, siis Jette küsis: "Miks ta nii aeglaselt kõnnib?" ja siis Jette avastas, et ta küsis seda vist liiga kõvasti. Edasi ma rohkem midagi ei mäleta. Teisipäeval oli hommikul vara juba üks üllatus, nimelt esimest korda selle aasta(kooliaasta) jooksul oli suur buss, imede ime. alati on väike buss olnud. Koolis oli igav... nagu ikka -.- . Mingil vahetunnil igatahes ma käisin sööklas, rääkisin seal Älfiga juttu, no ja Kapp ja siukesed olid ka veel seal. Saksa õpa tuli ka ütlema, et miks te siin olete ja küsis mingilt tüdrukult mis klass sa oled, vastuseks sai et neljas ja sis parv ütles, et e olete vales kohas ors. Hennuke sellepeale: "Ma ole eluaig siin söönu!", Älf: "See on 12nda klassi laud". edasi enam ei mäleta, sis hakkasime millestki muust rääkima. Älfil ja neil tuli filosoofia tund ja neil oli mingi arutlus vist jälle tulekul ja sis Älf küsis Kapilt, et mis teemal, Kapp:"Abort" aga Älf kuulis üldse "Amort". Kell käis ja sis tuli mul mingi tund, aga huij mällab seda. Grete ja nendega käisime ka enne seda veel sööklas võtsime porgandit jne. Eesti keele tunni algul ütleb õpetaja Gretele: "Mis keemiat sa veel sööd?!?" Grete: "KAPSAS!" ta ütles seda niinaljakalt, et ma ei oska seda isegi kirjeldada. Aaaa... ja siis eile oli veel üks õnnetus võinoh jah. Huvijuht tuleb me juurde ja ütleb, et teil on täna koolitus, tglt teadis ta seda ammu, me olime kirjas,meilt polnud midagi küsitud jne. Aga Anul oli meelest läinud see ja siis ta ütles, et väga vabandab ja ta ostab selle eest igaühele šokolaadi ja seda ta tegi ka. Mingi liikluse kohta oli see loeng või mis iganes. Tegime seal mingeid rühmatöid jne. Pidime pildi järgi kirjeldama, et mis juhtus seal jne. Me rühmal läks eriti täppi tegelikkusega. Lõpupoole vaatasime mingit filmi tüdrukust minega Lina, kes sattus autoavariisse. Tal polnud ühte silma, õigemini oli tal osa koljust puudus, see oli lihtsalt nii jube. Mul tikkusid isegi pisarad silmanurka. Väga kahju, et ma ei näinud seda lõpuni, kuna ma pidin minema poole 5 bussipeale. Peale seda ma magasin jälle, oma mingi kella poole 10ni vist. Siis tahtsin netti tulla aga nett pani jälle pange, sain siis tolle korda ja läksin msni. Osad ootasid mind sinna , osad mitte. Hoolimata sellest, et olin maganud sadatundi jälle, läksin ma ikkagi väga vara tuttu, kuna mul oli räme uni. Unes nägin ma väga hullu asja, tänu sellele loengule vist, nägin unes, et ma sattusin avariisse ja sain silmapilkselt surma. Ja sel hetkel, kui ma unes nägin, et käis suur pauk ja särki värki, kukkus tšinsilja puuris mingi asi ka kõrgelt alla ja ma ehmusin selle peale. Jooksin käbe teise tuppa, et vaadata kas tsilluga on kõik korras, pidin selle vaatama, et ta oli väheke haige meil. Esmaspäeval ta jooksis kogemata vastu aknalaua nurka ja sai haiget :/ . Ta oli väga uimane ja lamas enda puuris kõige üleval, ning ma kartsin, et ta kukkus sealt alla. Aga õnneks oli kõik korras. Tänane päev oli üliiimõtttttttetuuuuu , sest ma ei näinud üldse koolis inimesi, keda oleksin tahtnud näha. Tglt oli see minu enda süü ka, istusin väljas oma klassi ohmudega. Pisardasin seal jälle vaikselt. Pisarad jooksid, kuna väljas oli mõnus päike. Anna- Liisa küsis: "Kas suvel ka, kui sa päikese käes oled, siis nutad?", Mell: "Päevitad ja nutad ja pühid pisaraid". Aga vähemalt sai Grete nüüd vast kinnitust, et ma tookord ei nutnud mingi vene keele kt pärast, vaid selle, et päike tegi oma töö. Mingi enne biola või keemia tundi, eimälla kumb see oli, igatahes Jette võttis mingise oma šokolaadikese välja, mingi tervislik huinamuina oli. Ütlesin: "Anna mulle ka!", läksin siis murdsin endale. Egle: " Mulle ka!", Jette: "Viskan sulle va?!?" ja siis ta hakkas seda demostreerima ja siis tal lendas šokolaadi küljest tükk maha, oivana kui kõveras ma olin. Koolipäeva lõpus ütles üks inimene me klassist midagi , et midagi on juures(rohkem) ors, mina äraminnes mirjamile: "Üks sitapea on juures". Päevale mõelge ise lõpp, eiviitsi ma seda kirjutada, mis sellest , et kell on alles 18.13. ja nüüd ma lõpetan, aitab kah. tsauka :)
suuuuht ulme. Neljapäev oli jälle tore päev, käisin üle pika aja trennis. Tuju ja kõik tuli juba tagasi, inspiratsioon hakkas jooksma igaltpoolt läbi. Riho tegi jälle mingeid nalju jne... isegi kiitis mind , olin tubli laps:) Reede oli suuuuht mõttetu aga jah . Neljapäeval vastu reedet ma ootasin mingi pool tundi juba et kell saaks 00.00 aga mingi 10 minti enne seda jäin magama. Ootasin seda sellepärast, et tahtsin Älfile sõnumit saata ja õnne soovida aga no jah :S Ja sis reedel olin ma nii vihane enda peale, et vähe polnud. Päev oli ka suht mõttetu, saksa tund oli eriti tuus. Õpetajat ei olnud, tunni töö oli tahvlile kirjutatud, mida me loomulikut ei teinud. Muutsime lihtsalt Eleriga seda natuke. Pildil on meie versioon aga tglt oli seal kirjas: Tööd tuleb teha, mitte lorutada!.. järgmine tund kontrollin.. töölehti ei tohi kaasa võtta! 
Peale kooli tulin koju, käisin korra netis, ekoolis ja vaatasin kas saksa ja vene kt hinded on sees ja olidki , saksa kt sain 3/4 ja vene kt sain 5 eluhääää. Vähemalt ise olen rahul :) Õhtul helistas Biku mulle, ta oli sünnipäeval, rääkisin temaga juttu, siis vahepeal sattus Jaanus telefoni otsa ja sis ta küsis, et kes ma olen ja sis ma ütlesin ufo jne. ja sis ta küsis, millal ma talle pildi ära joonistan aga eks me seda vaatame veel. Jaanus veel seletas, et Biku on lauaall ja mida kõike veel. Ning siis sain ma Älfiga ka rääkida, ta oli nii mures sellepärast et mu selg on haige. Siis ütlesin talle, et ma käsen Bikul sind täis joota aga maitea kas seda tehti ka või mitte. Aga reedel ma jõudsin otsusele, et ma võtan selle ära, mis mulle pakutakse, muidu jään hoopis ilma. Juttu on ühest inimesest aga ei ütle kellest, ma arvan , et see inimene ise teab väga hästi, et temast on jutt. Eks näis nüüd, mis tulevik toob, loodan, et midagi head ja rõõmsat. Tahan ka päikest igasse päeva jne. Aga nüüd see selleks, täna magasin mingi kella 12ni arvata on et kaua , magamine ju mu lemmiktegevus. Hakkasin siis koristama jne. Tõime veel arvuti ülesse minu ja Heleni tuppa, siis veel ühe laua jne. Nüüd on vähemalt rohkem sisustatud kui ennem , ennem oli kaks voodit, üks kapp ja kummut aga nüüd tsipa rohkem. Pilte lisan siis, kui mul tuba saab korda tehtud. Aga jah, umbe häää on olla. Nüüd ma siis lõpetan, ei oska mitte kui midagi kirjutada. ttsauka :)