Passion or something else?

♥

No tere. Pole ammu ammu kirjutanud nagu näha. Minult küsitakse tihti, et millal ma midagi kirjutan, kgg ma mõtlen et kirjutaks aga siis jääb ka see ainult üheks väikseks mõttevälgatuseks aga nüüd siin ma siis olen. Eks ma üritan niipalju kirja panna kui meenub jne. Kuigi mul pole õrna aimu millest alustada.

Maitea pole eriti midagi toimunud aga samas on kõike ja niipaljugi juhtunud. Enamus mis on minuga viimaselajal juhtunud on ikka hea. Paneb lausa imestama, et ka mul läheb hästi. Aga no igalühel on kordki elus võimalus särada ja olla õnnelik. Ja mina , mina olen üks neist , kes on õnnelik, vahel ma lihtsalt ei suuda enda rõõmu teistega jagada, sest seda on lihtsalt niipalju. Vaatamata sellele, et igatsus inimese vastu, keda ma armastan, järjest rohkem kasvab aga küll tuleb see päev, mil ma teda näen. Ma saan taas tema soojasid kallistusi tunda, saan taas temalt neid kõigeparemaid, kõige magusamaid suudlusi. Ma saan olla lihtsalt koos temaga ja nautida igat hetke mis meil koos on. Tema tulekuni pole õnneks enam palju jäänud. Aga sellises olukorras on iga sekund samapikk nagu üks tund. Kuid ma olen kannatlik. Ma lihtsalt armastan teda ♥

Koolis on tglt kõik tip-top aga selle veerandi viimane koolipäev polnud üldse minu päev. See oli lihtsalt üks elu halvimaid päevi. Õppida ilusti kodus kirjanduse kt, teha töö täielikult peast ära ja siis ühe teose pealkirja mitte mäletamine ja selle vaatamine spikrilt ja siis õpetajale just vahele jääda, pole just tore. Ühesõnaga, õpetaja võttis mu töö , voltis pooleks ja siis veelkord ja kõndis prügikasti juurde, viskas selle sinna, kõndis enda lauajuurde istus maha, avas ekooli ja trükkis sisse ühe numbri ja 16 tähte. Numbriks osutus 1 ja 16neks täheks osutus "õpilane spikerdas". Ja kõigeparem on asja juures see, et ma ei saa seda parandada. Gooooooooooood for me . yeah . Ja samal päeval oli ka majanduse kt. Õpetaja kontrollis kõigi vihikud üle mis keegi alla võttis, näitasin talle , et mul on kirjanduse vihik. Ja ss järsku poole töö ajal õpetaja tõuseb püsti ja võtab suuna minupoole. Ma mõtlen, et miks ta siiapoole peab kõndima, et mida ma jälle nüüd tegin. Jõudis siis minu pingi juurde ja ütleb mulle:"Tõsata enda vihiku kaas ülesse" sel hetkel jõudis mu peast miljon mõtet läbi joosta, ma mõtlesin hõisaaaa again jään vahele, tore lugu küll. Aga ei õpetaja ei nänud seda joonlauda spikriga mis mul oli vihiku kõrval , mis mulle sülle kukkus. Tema lihtsalt tuimalt lehitseb minu vihikut edasi. Ütles mulle, ega ma lihtsalt kontrollisin , ega ma ei kahtlustanud sind aga vahel on kontroll vajalik. nagu jah . Ühesõnaga ma panin selle joonlaua ära ja tegin again terve töö peast. Mulpolnud tglt seda spikrit üldse vaja aga ta lihsalt oli mul sel hetkel laual. Töö ma sain ikkagi 4. Aga no muidu üldiselt on kõik ok.

Ma räägin siin viimati toiminud asjadest, sest ma ei mäleta kaugemat mineviku. Ja siis neljapäeval oli meil klassimöll. Sinna ma ei plaaninud algul üldse minna aga siis sain Aikyga jutule, et tulen temaga ja nii oligi. Päris tore oli, sai räägitud inimestega, kellest ma poleks seda elusees arvanud, mida nad mulle räägivad. Ei, kõik on väga hea. Siin võin mainida, et esmamulje on alati petlik. Kuigi seal tekkis veits ebameeldivusi oli väga tore ja timm värk. Ma olin isegi kaine. Kõik pidasid mind imelikuks ja hulluks, et ma midagi ei tarbi. aga ei aitäh, saan ka ilma hakkama ja endale sobiva meeleolu luua. Mängisin seal väikestviisi fotograafi, eitea kui head pildid ka said aga peamine , et pilte sai :)

Reedel oli meil siis koolis spordipäev. Suht pointless teema oli. Me koolis on teistsugused spordipäevad, ei ole mingit jooksu, hüppamist,viskamist ega muud sellist janti vaid kõike muud. Igatahes ma lasin poolepealt jalga, sest ma ei suutnud enam midagi teha. Ma ütlen sellepeale, et mu tervis on omadega täiesti ******. Ma teen teen kaasa ja siis järsku mu keha ei liigu nii nagu peaks , ma ei jõua liigutada oma käsi ja jalgu. Ma olen täiesti nõrk. Mu pea hakkab ringi käima, mõistus kaob vaikselt, mõelda ei jõua, tekib äkiline väsimus. Hiljem kõndida ei saa, kuna jalad all on nõrgad, surisevad ja on lihtsalt tuimad. Maitea mis minuga toimub aga eks ma üritan selle teada saada, LOODAN arstidele. Lootus sureb viimasena. Ütlen seda selle, et Võru arste on teada. Aga eks näis , kui nemad mulle midagi ei ütle ss ma lihtsalt tegelen asjaga edasi, sest maiviitsi nii ka, et mul kgg nii oleks.Maitea miks ma seda üldse praegu räägin, see on täiesti vana asi juba. Aga no eks siis see on hullemaks läinud.

Laupäeval ehk eile käisin ma enda kalli sugulase sünnipäeval. Pole neid niiammu näinud, kgg luban sugulastele, et tulen külla jnejne. aga pole kordagi jõudnud ja nüüd lihtsalt võtsin ette ja läksin. Sünnipäev oli väga tore jne. Küsisin Raidilt , et mis tunne on siis 18 olla. Tema aga ütles kurvastades, et tahaks olla 16, et see oli lihtsalt aeg mis meeldis kõigerohkem. Olid seiklused, karistused , möllud särgid-värgid aga nüüd suht poh mis teed. Laupäev oli kõik tore, mingeid probleeme polnud. Nalja sai. Raidi isa ka liitus meiega ja siis ta ka pani seal ikka nii villast , et ei suutnud vahepeal üldse naermast olla. Kõige parem vestluskaaslane oli mul ikka pikk(õiget nime ma ei teagi). No need Raidi Ulila gängbäng on venelased , siis nad kgg seletasid mulle midagi , ma aru ei saanud ka midagi , siis pikk vahepeal tõlkis mulle.Aga deem , pühapäev läks täiesti hulluks hommikul, üks neist venelastest jõi vist nii üle, et ta lihtsalt läks lolliks. Ta hakkas minuga haigelt tõmblema. Ta põhisõna oli mine pu**i. Ja siis ta lihtsalt terve hommik sõimas mind oma venekeelsete sõnadega. Mõnest asjast ma sain ikka aru ka. Ta rääkis ka eesti keeles aga seda ei oska ta nii hästi. Rääkis mulle venekeeles, et ma läheks koju magama ja lisas lõppu eestikeeles, et kui sa kohe ära ei lähe kutsun ma politsei. Aga jah see kelleks ta mind sõimas oli nagu täielikult nõme. Ja ss ta ajas külge mulle, ma lihtsalt hakkasin haigelt takka tõmblema, lükkasin teda jne. Ühesõnaga kõigil viskas mega üle ära ja ma varjusin teiste seljataha. Kõik kaitsesid mind. Too tüüp mölises ainult minuga ja tahate teada, miks. Vat sellepärast, et tema mingi armastab mind (esimesest silmapilgust) aga mina mitte, vaid saadan teda igalepoole. Eriti karmiks muutus asi siis kui ta teada sai, et ma pmst Võrust pärit. Aga maitea maiviitsi temast rääkida. Igatahes ma sain endale elunummma alko pudeli. Rait (loe: you're right) andis mulle selle. See on nii nunnu lihtsalt , sobib perfektselt minu tuppa. Leopardi mustrilise riidega on too pudel. Aga jah , maitea eijaksa rohkem rääkida. Lisan vast mõne pildi ka .

Sai veits poseeritud.

Liiga hea pilt minuarust.

lihtsalt meeldib .

oeeh .

ma teadsin , et see juhtub aga ma ei teadnud, et see nii raske võib olla.

Igatsen sind, sinu pilku, sinu imearmsat naeratust, su naerukaja, sinu häält, sinu hellust, sinu pikki pikki suudlusi. Lihtsalt, ma igatsen sind.