Siiamaani ei suuda ma uskuda, kuidas see võimalik on, et ma teen lihtsalt nii ebatavalisi asju. Näiteks eile öösel umbes kell pool 1 või enne seda läksin ma kööki ja hakkasin pannkooke tegema, paljud küsisid, et kas ma olen hulluks läinud aga ei, mul oli lihtsalt kõht tühi.
Sõin neid pannkooke koos oma unetu õega, kes aga polnud nii unetu kui olin seda mina. Arvake ära miskell ma magama läksin ja miskell ma ärkasin? Tegelikult on point selles, et sellele ei saagi vastata, kuna ma ei maganud öösel silmatäitki. Ainult vaatasin kella ja vaatasin kuidas aeg edasi tiksub. Kuigi selle asja juures oli ka midagi head, suutsin peaaegu et terve oma elu korralikult läbi mõelda, nüüd ma tean mis ma kavatsen teha ja mida mitte. Kella viieks oli mul äratus, kuid sellel hetkel ma mõtlesin, et olen veel natuke voodis, et mul pole vägakiire jne. Tulingi siis alles pool 6 läbi voodist välja, hakkasin sättima jne.
Tunne oli nagu kell liiguks mingi turbomasin, kui järsku jäi nagu aeg seisma. Viimased minutid, mis ma kodus veel oli enne kooli, need venisid nagu maitea misasjad. Läksin bussipeale ning linnas bussilt maha tulles ja seades sammud kooli poole, tundus mulle hiljem, et oleksin kooli kõndinud mingi pool h , kuid tegelikult kulus selleks ainult healjuhul 10 minutit. Kui ma hommikul nägin esimesi koolitulijaid, tuli mulle ikka haige masendus peale. Sai seal hommikul veel söberitega muljeid vahetatud jne. Arvuti tundi ma täna lausa laaavisin, no tere aeglus, ausõna. Kui tegin arvutis ühe kliki , siis arvuti laadis seda mingine 5 minutit, ja nii iga klikiga. Pmst terve tund ma ootasin ja vaatasin kuidas see kõik asi hangub. Mõtlesin sellele ja olin üllatunud, et ma pole sugugi väsinud peale sellist magamata ööd. Keemia tundi minek oli ka suht aeglane, ees olevad inimesed katsid terve trepi ja kõndisid nii aeglaselt. Keemias saime lõpuks oma tunnikontrollid kätte , sain nelja , Jettega samapalju punkte, wii. Ega vist keegi viit ei saanudki, niiet olin tubli ;) Ülejäänud koolipäev läks natukene kiiremini... õnneks. Märkasin veel üht asja, et kui ma kellegiga midagi räägin, sis oleks nagu haige kontroll peal, et mida küll ma räägin jne. No terehommikust, on seda vaja? aga no neil on seda väga vaja, kes tahavad kõike poolele ilmale kuulutada jällegi..õõõh. Koolist koju tulles anti mulle maitea mitukäsku, et mine tee to ära, mine käi seal jne. Lõpuks läksin emmele ka appi süüa tegema. Rääkisin veel liisuga, üldiselt on mul vägahea meel, et me suhtleme nüüd ja saame läbi :) Üks hea kiisupallike juures :) Helen ja emme rääkisid mingi maavärinast , ja sis helen ütles magnituudi asemel milligramm, krt kuidas ma olin krampides. Ning siis kui Kodus ja Võõrsil hakkas, jäin ma diivani peale magama, kuigi mulpolnud und ja nii aga no juhtub. Magasin nüüd mingi maitea üheksani äkki, tulin siis arvutisse, salvestasin jälle endale uusi dp'sid jne. Nüüd olen kirjutamisega ka niikaugel, et tuleb juba ots otsaga kokku tõmmata. Niiet jah, see on kõik.
No comments:
Post a Comment