Tänane päev oli kuidagi teistsugune, selline päikseline ja üldse hääkas. Koolis oli küll eriti nõme sellise hea ilmaga istuda. Õnneks on peagi vaheaeg tulemas, mille ma niikuinii veedan kodus, ma olen lihtsalt rohkem selline, kes armastab kodus istuda. Viimaselajal on mul nali ka tahaplaanile jäänud, olen tõsisemaks muutunud. Hea, kui ma ise ka seda usuks.
Igatahes minul on juba ammu kevad südames jnee.. pean endale uue jope ka ostma, ma küll ei kavatse mingise talvejopega käia, siis ma peaks küll peast samasoe olema nagu väljas ilm. Päike on lihtsalt nii mõnus ja soe, tuleb isegi tunne, et suvi on ja et võiks päikest võtma minna aga kahjuks tuleb sellega veel oodata. Aga see selleks, küll see aeg tuleb ka , kuid nüüd räägin sellest mis täna toimus veel. Olin tänaseks keemia kodus ära teinud, okei , Heku tegi aga ikkagi tehtud oli. Ütlesin Jettele hommikul:"Raudselt nüüd kui mul on kodus tehtud siis õpetaja ei võta kodutööd hindamisele", Jette sellepeale: "Võtab ikka, ta juba valmis selleks" aga tulemus oligi selline, et ta ei võtnudki ära, kontrollisime koos tunnis need ära. Ma sain täna teada, miks Jette koguaeg banaani sööb. Ta sööb selle, et need laksavad ära. Inglise keele õpetaja ültes: "Banaanid laksavad küll ära", siis me kõik saime aru, miks meie Jetteke neid koguaeg sööb. Tegelikult õpetaja mõtles, et banaaan annab energiat. Banaan annab rohkem energiat kui näiteks šokolaad ja selle tulemusena võimegi öelda, miks Jette selline hulluke on :)
Sööklas veetsin ma ühe toreda vahetunni Jaanuse ja Älfiga rääkides. Rääkisime seal vägapaljustki. Jaanus vaatas ja mõtles, mida need 12nda a klassi tüdrukud veel teevad. Nad sõid kahekesi ühest taldrukust ja siis Jaanus ütles Älfile: " Teeme ka millalgi nii", mina sellepeale: "Äkki toidate ka veel üksteist", ma väga tahaks seda vaatepilti näha. Üldiselt peaks mul homseks olema raamat loetud aga jah, mul ainult mingi 60 lehekülge loetud ja rohkem ei viitsi ka, eks vaatab kuidas homme sellega läheb. Kui ma koju jõudsin, hakkasin ma igasuguseid vanemaid laule kuulama, mis meenutasid mulle nii häid kui halbu aegu. Ja kusjuures hommikul bussipeal laule kuulates ma mõtlesin, mis laul mingid inimest iseloomustab. Kodus oli hää olla, sest Helenit ei olnud veel kodus, sain rahulikult süüa ja muud teha. Emme ka
magas ning ma pidin teda koguaeg ülesse ajama, sest ta oli nagu mina täna hommikul, kes ei jõudnud üldse ülesse tulla. Kui Helen koju tuli, siis kohe oli ta ka kadunud, küsisin emmelt, kus Helen ja issi jäid? Nad läksid Sulpi tädi juurde, sest Helenil on homme koolis mingi retro pidu, tahaks seda oma silmaga näha aga ma olen sellelajal trennis. Kui rääkida trennist ehk judost, siis täna ma tegin facebookis seda mingit testi või maitea mis huinamuina see on, igatahes tahtsin ma selleni jõuda, et seal oli: "Lemmik judo heide" ja mulle tuli vastuseks "o-soto-gari" ja see päriselt ongi minu lemmik heide ;) Homme on juba trenn, eluhää. Mõtlesin veel siin vahepeal, et lähen juuksurisse aga kahjuks ma ei saanud enne teisipäeva endale juuksuri aega. Ma arvan, et lasen teha samat asja nagu viimatigi. Õppida ma vist jälle ei viitsi, mis teha, et ma olen nii laisk :/ . Ma olen terve õhtu pmst ainult ühte laulu kuulanud, see tekitab minus kuidagi nii elava tunde - i'm so alive, wiii . I got so much love .... lallalala .. . Mainimata ei saa jätta seda, et ... : I'm gonna be positive, not run away. Maitea, kuidas suudab üks teatud laul inimese nii mõttesse panna, et ta peab ühte ja sama laulu sada korda kuulama. Ja meie elukesed on nagu mingid Just a dream'id, no ausalt. Tahame lambist kõike aga ise ei suuda otsustada ja valikut teha, võin selle all ka ennast mõelda. Olen viimaselajal nagu mingi Seeeeeveeeen Heaaaaveeen, nagu me täna inka tunnis laulsime, kui õpetaja ütles "Heaven semolina". Täna sai kuidagi teistsugune blogi, minu arvates vähemalt aga tsauka teile ;)
No comments:
Post a Comment