Väike unimüts.

Pole jälle kaua aega kirjutanud, okei tglt paar päeva. Vahepeal on nii head kui halba juhtunud. Halba õnneks väga vähe aga ja ega tglt seegi pole halb, vaid hoopis naljakas. Neljapäeval kui ma trenni läksin , siis lihtsalt lambist käisin kossuplatsi kõrval kõhuli, lõin taaskord oma haige põlve ära. Aga maitea, mul endal oli nii naljakas, et ma oleks krampidesse võinud ära surra. Ja siis trennis tegime mingit soojenduse harjutust, maimäleta mis see oli ja sis lambit to mingi vanamees, kes meil trennis käib, ta mingi hüppas täiega mu käepeale ja siis Riho tuli jälle sellepeale mulle mingit blondiini nalja rääkima. Ja siis ta küsis minult: "Mis tunne sind valdab", "Kas see muutis kuidagi su elu?", maitea ta oli vist peast väga soe. Hiljem ma küsisin et mis su käega juhtus, et mingi huinamuina on ümber. Siis ta seletas , et võttis valest kohast kinni ja siis suur naine istus sellepärast ta käe peale. Kuigi tegelikult ma ei tea mis tal juhtus. Trennis sain ma veel naerda ja panin elu villast seal, Tarvo, Kristjan ja Rene seletasid kgg midagi ja olid liiga vasakule tegelased. Teisel treeneril olid veel mingid helesinised pingviinidega sokid, ma laulsin omaette seal... Pingviinike,pingviinike, olen väike pingviinike... .Reedest ei tasu üldse rääkida, ma olin terve päeva nii uimane, hommikul tehti mulle veel paar komplimenti sisuga: "Sa oled magamata va?", mul oli haige padjakas näos ja seda terve päev. Reedel ei läinud ma koju ka vaid läksin oma kullakallikese juurde:) Bussipeale minnes vaatasin obba mis bussijuht, seal oli mu lemmik bussijuht Margus. Kui ma ütlesin "Antsla", siis ta kallutas keha ja vaatas mulle elunaljaka näoga otsa ning siis küsis uuesti "kuhu?", ütles mulle veel: "Mis seal, hulkuma jah?" Mina: "juhtub" ja andis mulle pileti ja hakkas naerma. Istusin siis maha ja hakkasin muusikat kuulama, ega ma inimeste möla poleks suutnud küll mingi tund aega kuulata. Õhtupoole oli õnneks normaalsem ilm ka. Tegelikult oli mul supertore kõik , peale selle, et mul oli haige väsimus ja jäin eluvara magama. Ma arvan , et ma ei hakka teile siin kõike rääkima, sry mu kallikesed. Aga seda võin öelda, et mind kiusati liigapalju aga no iseolen selles süüdi :D. Ärkasin ka mingi maitea mis kell, aga see selleks . Koju sain ma Chrisi emaga, maitea, kui mu loleks samatore ema, siis ma oleks nii häppppiii , et ise ka ei usu. Rääkisin ta emaga maast ja ilmast kokku. Kui ma koju jõudsin siis mingi tund aega kõik vaatasid mind elukahtlase näoga, ma küsisin, et mis teil kõigil viga on aga keegi ei öelnud mulle midagi. Hiljem ma mõistsin, kui väga ma kedagi või midagi igatsen. Ma mõtlesin, et vaheajal ma pean jõudma igalepoole, et kõik normaalseks tagasi saada. Hakkan uuesti puslet kokku panema, ning ma loodan, et ma leian ka selle viimase tükikese. Kõige rohkem tunnen ma puudust inimesest, keda ma niiiväga armastan ning keda ma pole enam nii ammu näinud. Ma võin pakkuda, et Marleen arvab, et mul on temast juba ükskõik ja et mul uued sõbrad vms. Aga see tegelikult pole nii, ma arvan et 14 aastat sõprust pole võimalik vahetada millegi muu vastu. Ma mäletan eluhästi seda aega kui ma väike olin ja siis me olime Marleeniga koos, mängisime, kaklesime ja tegime kõike muudki. Mul ei lähe ealeski see meelest, kui Marleen, Maret, Helen, Alisa kiusasid mind sellega, et nad ei lasknud mind telki ja siis ma tahtsin koju ära minna. Ja kui Marleen ja Saimon olid minu pool ning me tülli läksime siis ma elueest püüdsin neid kinni hoida, et nad ära ei läheks :D:D. Aga nüüd on kõik teisiti, Marleen ei käi eriti enam enda vanaema juures ja kui käib, siis tal pole kunagi aega, et mulle külla tulla. Ja siis kui ma tahan teda külla kutsuda, siis rikub issi ka kõik ära. Eriti tore on see, et elupaljud inimesed on küsinud, kas mina ja Marleen oleme õed. Tegelikult ei oska ma suurt midagi rääkida, pea üldse ei tööta ja mõtteid on niipalju peas, et ei jõua neid seal ära sorteerida ja välja võtta. Ma lähen vist magama ära juba, mul elu uni, mis sellest et koju tulles ma magasin paar tundi tahan ma ikka tuttu minna. Ma loodan, et te veel loete seda viimast lauset, mitte ei maga juba igavusest:D, tsauka teile :)